RAAMATUD

Ilmunud

Pannkoogiraamat. Autor ja kunstnik Kertu Sillaste

„Pannkoogiraamat” on väikelapse kokaraamat. Pannkoogitegemise õpetus on antud imelihtsate ja vaimukate algriimiliste selgituste kaudu. Tekstiga kooskõlas on toredad lakoonilised pildid. Raamat õhutab lapse huvi söögitegemise vastu, aga on ka ülisobilik veerimisraamat algajale lugejale. Teeb tuju heaks nii lapsel kui ka täiskasvanul!
„Pannkoogiraamat” sai 2011. a Põlvepikuraamatu konkursil III koha.

Porgand Marianne seiklused.
Autorid: Kertu ja Kaire Talviste 

Raamat räägib uudishimulikust porgandilapsest, kes peab aias kihavat elu vaatama ühelt kohalt, juur kõvasti maa sees kinni, kuid sellegi poolest leiab palju sõpru ja satub seikluste keskele. Raamat on mõeldud nii pesamunale ette- kui ka algajale iselugemiseks.



Oravalaste värviraamat. Kunstnik Anneli Viilup

”Oravalaste värviraamat” pakub väikesele kunstnikule laste lemmikstseene kolmest Oravaraamatust.
Tugev paber sobib nii maalimiseks kui pliiatsijoonistuseks. Kergelt varjutatud pildid tutvustavad lapsele esmaseid ruumilise kujutamise meetodeid.  Laps saab lugeda ja värvida ka lihtsaid sõnu ja lühikesi lauseid: sobib lugemise algõppeks.


Oravalapsed talvises metsas. Autor Epp Annus, kunstnik Anneli Viilup.

„Oravalapsed talvises metsas". Tekst Epp Annus, illustreerinud Anneli Viilup. Raamat jutustab Raki, Kuki ja Muki seiklustest talvises metsas. Üleannetu Raki satub oma tormaka tegutsemisega hätta, kuid appi tulevad jänkulapsed ning lugu lõpeb rõõmsa kelgutamisega käbikelkudel. Raamatus saab natuke naerda ja natuke hirmu tunda, just nii, nagu lastele meeldib. Trükitähtedes, lühikeste lausetega tekst sobib väikelapsele ettelugemiseks ja suuremale veerimiseks.
Järg raamatuile „Oravaraamat“ ja „Oravalapsed vanas majas“. Müügil ka komplektis koos „Oravalaste värviraamatu“ ning värvitava oravamaskiga.

Samas sarjas on varem ilmunud "Oravaraamat" ja "Oravalapsed vanas majas“.



Sinu ravimtaimed. Kirjutanud Ain Raal, joonistanud Laura Müürsepp

Selles raamatus tutvustatakse lapsele tema esimesi ravimtaimi. Lähema vaatluse all on kaksteist tuntumat taime, kelle kasulikest omadustest saab muhedal moel hea ülevaate.  Suureformaadiline kõvade kaantega raamat.

Tähelepanu! Suurepärane kingiidee: ainult meie e-poest saab osta raamatu koos Energia talu poolt spetsiaalselt koostatud ravimtee seguga!




"Oravalapsed vanas majas". Tekst Epp Annus, illustreerinud Anneli Viilup.

Raamat jutustab Raki, Kuki ja Muki sügisestest seiklustest mahajäetud talumajas. Oravalaste rõõmuküllased mängud lõpevad väikese õnnetusega, aga leidlikud loomalapsed leiavad nutika väljapääsu: haavatud Raki sõidutatakse koju laste mänguautos. Soojad ja lastesõbralikud pildid annavad edasi sügisest värviderohkust, lihtne trükitähtedes tekst sobib väikelapsele ettelugemiseks ja suuremale veerimiseks. 
Järg suvisele raamatule "Oravaraamat".  Peatselt ilmumas ka "Oravalapsed talvises metsas".


Salatee lõpus. Raamat sellest, mis mulle meeldib
Kirjutanud Evi Rist, illustreerinud Kristi Ristmägi.

See lugu on jutustatud kuueaastase Mehise vaatevinklist. Mehis veedab suve maal, aga raamat ei räägi siiski vanaemast ja taluloomadest. See on „suvi vanaema juures“ loo tänapäevane variant, kus puhkuseks üüritakse metsa sisse peidetud suvemaja. Mõtliku Mehise ja tema uue sõbra, elavaloomulise Sandra ettevõtmistes on igapäevaste tegude väikest toredust, pastelsetes toonides akvarellid sobituvad maaelu rahuliku rütmiga. Ja pannkooke küpsetav vanaema on loos tegelikult samuti olemas.


Mõista, mõista, Leenuke! Kirjutanud Signe Ora, illustreerinud Katrin Ehrlich.

„Mõista, mõista, Leenuke!“ on raamat väikelastele ja koolieelikutele, kuid avastamisrõõmu peaks siit leidma ka pisemad ja suuremad. Värviküllaste ja detailirohkete illustratsioonidega kõvakaaneline ning trükitähtedes raamat aitab rikastada lapse sõnavara ning on toredaks ajaviiteks mõistatusesõpradele.

Väike Leenu vormib värssidesse mõistatused kõige tuntumatest metsloomadest, kuid tüdruku üllatuseks ei vasta vanemad sootuks nii, nagu tema mõelnud oli. Kas tõesti on suured inimesed nii rumalad ega suuda ära arvata lihtsat mõistatust hundist ja jänesest? Või on Leenul endal sellest mängust üht-teist õppida?

Raamat jagas “Põlvepikuraamatu” konkursil 2008. aastal I-II kohta. Suur formaat, kõva kaas, sobib hästi kinkeraamatuks.

„Mõista, mõista, Leenuke“ valiti 5 kaunima lasteraamatu hulka. Raamatu kunstnik Katrin Ehrlich pälvis Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat.


Lugu hundipojast, kes tahtis endale jänest.
Kirjutanud Signe Ora, joonistanud Maret Põldre.

Raamat "Lugu hundipojast, kes tahtis endale jänest" on positiivne lugu hundist ja tema soovist saada endale sõbraks üks jänes. Kuid ühe jänese asemel leiab neid siit palju rohkem, sest eesti keel pakub selleks sedavõrd palju võimalusi. Eesti keele ilu ja kujundlikkust pole aga kunagi liiga vara lastele tutvustada. Maailma avastavale põnnile on see raamat heaks kaaslaseks, pöörates tähelepanu headusele, perekonna toetusele, koostegemise rõõmule ja leidlikkusele.

Kõvakaaneline, rõõmsate selgete piltidega ja trükitähtedega raamat sobib nii ettelugemiseks kui ka selleks, et ise sõnu kokku veerida.

Raamat saavutas "Põlvepikuraamatu" konkursil 2008. aastal IV koha.


 Väikese hundi lood, kirjutanud Juhani Püttsepp, joonistanud Liisa Murdvee.

„Väikese hundi lood“ kõneleb pisikesele lugejale huntide ja inimeste vahelistest erinevustest. Hundilaps ei käi lasteaias ega kanna mähkmeid, riideid ka ei vaheta, aga mängib ja tantsib nagu laps ikka. Väike hunt on kurb, et inimesed peavad teda kurjaks. 
 
Raamat jagas Põlvepikuraamatu konkursil 2008. aastal I-II kohta.



Meesteraamat. Kirjutanud ja joonistanud Annika Tonts ja Ellen Laaksonen.

Annika Tontsi “Meesteraamat” on lõbus, absurdimaiguline jutukogu meestest ja nende tegemistest. Siin ei saa kalamees kala kätte, sest kõik kalad on läinud suure sinise kala sünnipäevale, torumees on hädas, sest toru seest on auk minema lipsanud, muidumees kannab kaasas kohvritäit muidusid. Jutud on soojad, südamlikud ja fantaasiarikkad, iidne jutuvara seguneb neis arvutiajastu argipäevaga. Pilte aitas joonistada autori nelja-aastane tütar, abiks on võetud värvilisi pakkepabereid ja väljalõikeid ajakirjadest. Sellised pildid võiksid ergutada ka väikseid lugejaid neid ümbritsevasse vanapaberisse loomingulisemalt suhtuma.
„Meesteraamat“ on kogupereraamat, lapsed saavad selle abil meeste maailma tundma õppida, mehed iseenda üle nalja heita.

“Meesteraamat” saavutas Põlvepikuraamatu konkursil 2008. aastal III koha.


Kõnelevad majad. Kirjutanud Riin Alatalu, kunstnik Angelika Schneider.

Algselt Eesti kultuurimälestisi tutvustavast raamatust kasvas kirjutamise käigus välja omamoodi (m)ajalooõpik. Ehitiste, nende ehitamise põhjuse, võimaluse, materjali kasutuse jms kaudu on põnev ja samas visuaalselt lihtne õppida Eesti ajalugu. II aastatuhandest leiab peaaegu iga olulisema ajaloolise protsessi näitlikustamiseks viite mõnele veel säilinud ehitisele.

Huvitav ja hariv raamat sobib täiendama põhikooli ajalookursust ja on mõnus lugemine igas vanuses ajaloohuvilisele.



Elavad tähed. Kirjutanud Epp Annus, joonistanud Henri Huberg.

Värviküllane ja rõõmus väikelasteraamat sobib lastele esimeseks tutvumiseks tähtedega. Tähti tutvustavad paari-kolmesõnalised kombinatsioonid, et lapsel seostuks tähega ka meeleolu, näiteks V nagu VALLATU VALGE VAAL. Iga tähe juurde käib meeleolukas pilt. Raamatule on lisatud väljalõigatavad tähed, millest laps saab ise sõnu kokku panna.

"Elavad tähed" püüab muuta tähtede õppimise rõõmsaks tegevuseks.




Robot Leol on tähtis päev. Joonistanud ja kirjutanud Pusa.

Leo on mures: külla tuleb Lilleliisu, aga enne on vaja laud katta. Millist lauda ja millist lina valida? Missuguseid toidunõusid lauale panna? Mida külalisele pakkuda? Väike lugeja saab koos Leoga valida torti, jooki, söögiriistu ja muud.

Kõvakaaneline värsivormis raamat sobib 2-3-aastasele lapsele arutlemiseks ja 5-6-aastasele lugemise harjutamiseks.



“Onu Eedi”
Signe Ora tekst, Katrin Ehrlichi pildid ja kujundus

"Onu Eedi" on rõõmus raamat naljakast onust, kellele meeldivad just sellised asjad, mis lastele korda lähevad: kassid ja toredad mütsid, jalgrattasõit, pannkoogid ja õhupallid. Lustakad värsid ei taha sirgetes ridades püsida, piltidel leidub palju naljakaid pisidetaile. Mis sealt onu Eedi taskust paistab? Kes tal seal selja peal ronib? Raamat on siidises kangasköites, raamatu seest leiab huvitavaid pressitud pindu, mida käega mõnus katsuda.

Raamat võitis Põlvepikuraamatu konkursil 2006. aastal esikoha.

“Onu Eedi” valiti 25 kauneima raamatu hulka, kommentaariks: hea trükitehniline teostus.

“Onu Eedi” valiti ka 5 kauneima lasteraamatu hulka, kommentaariks: särav, omanäoline fantaasia ja käekiri, südamlik, soe huumor, elav ja harmooniline mulje.

“Onu Eedi” kunstnik Katrin Ehrlich sai Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat.



Annika Tontsi kirjutatud ja joonistatud „Kõhuelanikud. Luugiraamat”

Kas tead, kes elavad siili kõhus? Seal elavad paid, pehmed ja karvased nagu tibupojad. „Kõhuelanikud” on ülestõstetavate luukidega väikelasteraamat, luukide tagant saab piiluda erinevate kõhtude sisemusse. Raamat on fantaasiarikas ja värviküllane, lisaks lugemisele saab loendada lepatriinusid lapse jala peal, juustuussikesi ja isegi väikeseid julgeid elevante. „Luugiraamat” teeb tuju heaks nii emmedel kui pisipõnnidel.




Triinu Ojari “Suur must koer. Suur must pini” on eesti- ja võrukeelne väikelasteraamat mustast koerast ja tema tegemistest. Raamat sobib imehästi nii koeraarmastajale kui ka neile, kes tahaksid koerte käitumist lähemalt tundma õppida. Kakskeelne raamat sobib ka võru keelt mitteoskava lapse keeletaju arendamiseks. Marja-Liisa Platsi tehtud pildid on vahel lummavalt poeetilised, vahel naljakad, vahel saladuslikud, vahel lakooniliselt õpetlikud.
Raamat sai Põlvepikuraamatu konkursil 2006. aastal eripreemia parima loomajutu eest.

Marja-Liisa Plats sai kaunimate raamatute võistlusel noore lootustandva kunstniku eripreemia illustratsioonide eest Triinu Ojari raamatule „Suur must koer. Suur must pini“. Sama raamat kandideerib Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale lasteraamatute hulgas.




"Maia lood" (teksti autor Kertu Saks, kunstnik Airi Luik) on ehtne tüdrukuteraamat, mis peaks igale lasteaiaealisele plikale korda minema. Siin on juttu nii tüdrukutemaailma argisematest kui õnnelikematest hetkedest: haldjakleitidest ja printsessiuiskudest, ehtimisest ja eputamisest, lepatriinupesemisest ja kevadeotsimisest, aga ka emaigatsusest, haigeolekust ja isegi rumalasti rääkimisest. Lühikesi helgeid lugusid saadavad erksavärvilised illustratsioonid. Raamatu illustratsioonid märgiti ära Põlvepikuraamatu konkursil 2006. aastal.



HEI, OTTO!
Ulvi Haagensen
Raamat on mõeldud kõige väiksematele lugejatele. See on väga lihtne raamat nii piltide kui teksti poolest. Piltidel on vaid kõige põhilisem, väike poiss ja teda huvitav asi või ese. Lihtne tekst on samuti mõeldud titale, kes veel keerulisi lauseid jälgida ei suuda.

Raamat õpetab titat pöörama tähelepanu asjadele ja nende omadustele: saapad on suured, kampsun kare ja tekk pehme, iga asi on oma moodi. Lausetes pole rohkem kui neli või viis sõna, tekst ei põhine tegevusel, vaid asjade nimetamisel, nii nagu päris pisikesele lapsele kõige sobivam. Raamat peegeldab lapse maailma, laps leiab sealt eest talle tuttavad asjad ja õpib tundma nende nimesid. „Hei, Otto“ tutvustab lapsele tema ümbrust sõbralikul viisil, nii nagu emad-isadki oma pesamunadele maailma tutvustavad.

Raamat sobib titadele juba enne esimest eluaastat.

Raamat võitis 2006.aastal "Põlvepikuraamatu" konkursil esikoha.


ÖÖ LUGU
Pusa

„Öölugu“ on lugu sellest, mis juhtub öösel. Pimedas on kuulda erinevaid hääli: keegi haugub, keegi piiksub, keegi sumiseb. Raamatu iga lehekülg on omaette seiklus, lugeja võib avastada suurel hulgal kõnekaid pisiasju. Raamatut võib lugeda mitut moodi: võib jälgida vaid kõige suuremate tähtedega esitatud põhilugu, aga võib ka puurida ennast eraldi iga pildi sisse. Pildi sisse saab taas minna mitut moodi, võib lugeda väiksemate tähtedega kirjutatud igal leheküljel leiduvat „lisalugu“, nt „kanad näevad unes mune“, aga võib lisaks uurida ka erinevaid pisidetaile, lugeda kokku siin ja seal leiduvaid sõnu, nagu näiteks silti: „Tasa! Karu magab!“ või otsida kokku mänguasju, mis lapsed on ööseks õue unustanud.
Raamat on fantaasiarikas ja mänguline ning teeb tuju heaks nii lastel kui vanematel.
Raamat sobib uurimiseks nii titadele kui ka vähe suurematele. See pakub avastamisrõõmu kõige pisematele, sobib aga suurepäraselt ka neile, kes on just iseseisva lugemisega algust tegemas.
Raamat võitis 2006. aastal „Põlvepikuraamatu” konkursil III koha.


„Jaak läheb poodi” (Epp Annus, pildid joonistanud Pent Talvet)
Mis juhtub siis, kui väike Jaak jookseb isa juurest ära, et poes omal käel ringi vaadata? Jaagu-lugu on jutustatud lihtsates värssides - see arendab lapse mälu ning on lõbus jälgida. Pildid on samuti lihtsad ja lakoonilised.
Peatselt hakkab laps Jaagu-lugu juba ise Sulle ette lugema!
Sobib lugemiseks alates kolmandast eluaastast. Trükitähtedega.








„Jaak ja lumi” (Epp Annus, pildid joonistanud Pent Talvet)
Selle raamatu tegevus toimub lumises koduõues. Jaagu mureks on seekord, kuidas jätta lumememme üksi pimedasse õue: kas lumememm ei hakka niimoodi kartma?
Jaagu-lugu on taas jutustatud lihtsates värssides, piltide selge ja klaar joon toob hästi esile Jaagu mängurõõmu lumisel õuel.
Sobib lugemiseks alates kolmandast eluaastast. Trükitähtedega.








„Päkapikk” (Signe Ora) on värsivormis jõuluraamat päkapiku tegemistest. Lihtne tekst on arusaadav ka kõige väiksematele, suuretäheline kiri sobib hästi lugemaõppijaile. Pildid on lihtsad, selged ja rõõmsad.
Sobib lugemiseks kõige väiksematele. Sobib lugemaõppimiseks.






„Väike lumehelbeke” (Anu Eriksoo, pildid joonistanud Elina Sildre) on lugu lumehelbekese teekonnast pilve pealt lumememmeni. Lumehelbeke kaotab tuule käes oma õed-vennad silmist, leiab aga lõpuks nad jälle lumememmekodus. Ebatavalisest vaatenurgast jutustatud talvelugu arendab lapse fantaasiat, Elina Sildre pildid on soojad ja südamlikud.
Sobib lugemiseks alates kolmandast eluaastast.
Raamat on läbi müüdud.




„Unelaul kahel häälel” (Epp Annus, pildid joonistanud Elina Sildre) on ema ja lapse kahekõnena kirjutatud värsslugu pisikesest unetoojast, kes kurvalt lapse voodi all nutab.  Kahekõne vorm võimaldab raamatut lugeda lapsega koos kui pisinäidendit, lihtsad riimid jäävad lugejaile kergesti meelde. Raamatu rahulik värvigamma sobib eriti hästi uinumiseelseks lugemiseks.
Sobib lugemiseks alates teisest eluaastast.




„Oravaraamat” (Epp Annus, pildid joonistanud Anneli Leinpere) on lugu kolme oravalapse tegemistest. Raamat õpetab lapsele arusaamist, et kodud – ka oravakodud – võivad olla toredad mitmel moel. Raamat suunab lapsi huvi tundma loomade elu vastu. Raamatu sõnavara on hoolikalt valitud, lihtsa põhiteksti taustal õpetatakse lastele mõned uued sõnad, nagu „puuõõs” ja „murdunud puu”.
Sobib lugemiseks alates teisest eluaastast.







„Mari päev” (Epp Annus, pildid joonistanud Katrin Ehrlich) on lihtne raamat kõige väiksematele. Igal pildil on kujutatud lapse ühte olulist tegevust, ärkamisest magamajäämiseni. Laps tunneb neil piltidel ära iseenda. Piltidel saab jälgida ka toredaid pisidetaile, karumõmmi mängupissipotil, kutsut kiikumas kuu peal.
Pappraamat. Sobib lugemiseks juba enne esimest eluaastat. Sobib lugemaõppimiseks.



„Oskar läheb õue” (Epp Annus, pildid joonistanud Katrin Ehrlich) on taas raamat kõige väiksemale lugejale. Pildid kujutavad Oskarit erinevates õuetegevustes. Oskari kõrval leidub piltidel muudki toredat, näiteks uiskudel tigu ja lendav maja.
Pappraamat. Sobib lugemiseks juba enne esimest eluaastat. Sobib lugemaõppimiseks.